AED JA KIRJANIKUD
3. oktoobril 1933 kolisid Marie Under ja Artur Adson oma uude majja Nõmmel, Vabaduse puiestee ja Veere (nüüd Väikese Illimari) tänava nurgal. Kodu tuli maha jätta 1944. aasta septembris, Nõukogude okupatsiooni eest põgenesid nad Rootsi, mälestustesse ja luuletustesse jäi ”valge maja mände seas”. Oktoobris 1944 asusid siia elama Elo ja Friedebert Tuglas. Peagi kuulsid sellest ka Rootsi põgenikelaagris elavad Under ja Adson. See oli südamele kergendus – kodu on heades kätes.
1950ndate aastate stalinliku hirmuaja elasid Tuglased üle Nõmmel. Meeleolu tõstmiseks hakkasid Tuglased erilise innuga aia eest hoolitsema. 1950ndate lõpus kujunes aed kauniks koduaiaks, mida käidi imetlemas lähedalt ja kaugelt. Liigirikkas aias õitses üle 100 roosipõõsa, rajati kiviktaimla, osteti huvitavaid ja haruldasi taimi. Tuglase unistuseks oli rajada aeda mälestusmärgid kirjanikele, kelle tähtsus Eesti kirjandusloos on murranguline. Elutoa akna all on Anton Starkopfi valmistatud Juhan Liivi bareljeef, kavas oli jäädvustada Petersoni, Koidula, Vilde, Suitsu ja Underi mälestus. 1960ndatel oli aia hiilgeaeg, kuid aastatega tegijate jõud rauges ja Tuglaste elu lõpupoole aed metsistus. Testamendiga pärandasid Tuglased oma kultuurivara Teaduste Akadeemiale, majas avati 1976. aastal Friedebert Tuglase Majamuuseum, mis 1993. aastal nimetati ümber Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks. Kultuurihuvilised inimesed on siia alati teretulnud.
1950ndate aastate stalinliku hirmuaja elasid Tuglased üle Nõmmel. Meeleolu tõstmiseks hakkasid Tuglased erilise innuga aia eest hoolitsema. 1950ndate lõpus kujunes aed kauniks koduaiaks, mida käidi imetlemas lähedalt ja kaugelt. Liigirikkas aias õitses üle 100 roosipõõsa, rajati kiviktaimla, osteti huvitavaid ja haruldasi taimi. Tuglase unistuseks oli rajada aeda mälestusmärgid kirjanikele, kelle tähtsus Eesti kirjandusloos on murranguline. Elutoa akna all on Anton Starkopfi valmistatud Juhan Liivi bareljeef, kavas oli jäädvustada Petersoni, Koidula, Vilde, Suitsu ja Underi mälestus. 1960ndatel oli aia hiilgeaeg, kuid aastatega tegijate jõud rauges ja Tuglaste elu lõpupoole aed metsistus. Testamendiga pärandasid Tuglased oma kultuurivara Teaduste Akadeemiale, majas avati 1976. aastal Friedebert Tuglase Majamuuseum, mis 1993. aastal nimetati ümber Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks. Kultuurihuvilised inimesed on siia alati teretulnud.