|
Oleme kolm Nõmme linnaosas sünnist saadik elanud sõpra ja Rahumäe Põhikooli vilistlast, kel tekkis Adsoni, Underi ja Tuglase aia seltsi loomise mõte 2007. aasta sügisel. Lugu ise algas aga palju varem.
Paljud Nõmme elanikud teavad Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (edaspidi: UTKK) maja ümbritsevat uhkete paekivi terassidega aeda, mis tihedate hekkide vahelt tükati ka aiast mööda jalutavatele inimestele silma hakkab. Soovi korral saab aiaga lähemalt tutvuda kirjanduskeskuses korraldatavatel ekskursioonidel, juba aastaid on seda teinud paljud Nõmme koolide õpilased oma kirjandusõpetajate saatel. Nii oli see kooliajal ka meiega ja see külastus jäi meelde.
Aastaid hiljem sattusime uuesti kirjanduskeskuse majja ja selle aeda Heidi Sarapuu lavastatud teatrietendust “Tänu tulemast” vaatama minnes. Kirjanduskeskuse värava kõrval õitses tillukeste roosade õitega näsiniin ja aia sisemusse kiigates meenus otsekohe midagi lapsepõlvest – paekividega piiratud liivased kõnniteed, siin-seal esile kerkivad kiviktaimlad ja kõige selle kohal kõrgumas tihedad sirged männid. Pilt, mida tänapäeva Nõmme aedades enam kuigi sageli ei kohta, sest kaasaegsete aedade kujunduses võib sageli näha sarnaseid kivist kõnniteid ja parkimisplatse. Palju hoolt vajavad kiviktaimlad on asendatud ühtlase muruplatsiga.
Omavahel teatrietendusest vesteldes läks jutt ka kirjanike majale, selle atmosfäärile ja üsna ruttu kerkis esile küsimus – mis oleks kui teeks selle põneva ajalooga ja Nõmmele nii iseloomuliku aiaga põhjalikumat tutvust. Meenusid ka mõned katkendid Friedebert Tuglase päevikutest, mis aia rajamist ning selle hooldamist kirjeldasid.
Peagi sai ette võetud uus külaskäik kirjanduskeskusesse, mille muuseumiosakonna juhataja Eha Rand võttis meid hääl meelel vastu ja näitas jutu kõrvale ka vanu, aia hiilgeaegadel, ehk siis möödunud sajandi viiekümnendate aastate lõpus ja kuuekümnendate alguses, tehtud fotosid.
Peale seda kohtumist sai ühel meelel tehtud UTKK muuseumiosakonnale ettepanek aidata kirjanduskeskuse aia hooldamisel, uurida selle ajalugu ja pakkuda välja ideid aias toimuvateks tegevusteks.
Tänaseks on kirjanduskeskuse aias toimunud kolmed kevad- ja sügistalgud, selles kasvavaid taimi on nii meile kui ka teistele huvilistele tutvustanud Tallinna Botaanikaaia avamaa kollektsioonide osakonna juhataja Olev Abner. Samuti on aiakujundaja Reet Sütt vastanud meie paljudele aiandusega seotud küsimustele. Talgutööks vajalikud vahendid, nagu aiakäru, rehad ja labidad, said mõne aasta jooksul EASi abiga ostetud ja kõik mainitud tööriistad on juba palju kasutust leidnud. Ka Nõmme Linnaosa Valitsus on meid omaltpoolt abistanud, seda nii prügikottide ja töökinnaste jagamisel kui ka aiaprahi äraviimisel.
Loodus, mille osaks on ka inimese poolt loodud aed, on pidevas muutumises ning selle kujundamine ja hooldamine on pidev protsess. Seetõttu ei ole meie eesmärgiks UTKK aed “valmis” saada, vaid lisaks aia hooldamisele ja hoidmisele ka mõista ja väärtustada selle muutumist läbi aja.
Tänaseks on kirjanike aia sõprade ring oluliselt suurenenud, lisaks kirjandushuvilistele on osalisi ka paljudelt muudelt erialadelt. Eriti teeb aga rõõmu see, et aia korrastamisest on osa võtnud nii päris väikesed kui ka juba eakad, kes Nõmme aedade ajaloost mõndagi põnevat rääkida on osanud.
Seda, kui hea tunne on vaadata korras aeda, mõistavad kõige paremini need, kes selle hooldamisest on osa võtnud. Ehk nagu ütleb hiina vanasõna – kui tahad olla terve elu õnnelik, tegele aiandusega!
Aune, Kärt ja Lea
Paljud Nõmme elanikud teavad Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse (edaspidi: UTKK) maja ümbritsevat uhkete paekivi terassidega aeda, mis tihedate hekkide vahelt tükati ka aiast mööda jalutavatele inimestele silma hakkab. Soovi korral saab aiaga lähemalt tutvuda kirjanduskeskuses korraldatavatel ekskursioonidel, juba aastaid on seda teinud paljud Nõmme koolide õpilased oma kirjandusõpetajate saatel. Nii oli see kooliajal ka meiega ja see külastus jäi meelde.
Aastaid hiljem sattusime uuesti kirjanduskeskuse majja ja selle aeda Heidi Sarapuu lavastatud teatrietendust “Tänu tulemast” vaatama minnes. Kirjanduskeskuse värava kõrval õitses tillukeste roosade õitega näsiniin ja aia sisemusse kiigates meenus otsekohe midagi lapsepõlvest – paekividega piiratud liivased kõnniteed, siin-seal esile kerkivad kiviktaimlad ja kõige selle kohal kõrgumas tihedad sirged männid. Pilt, mida tänapäeva Nõmme aedades enam kuigi sageli ei kohta, sest kaasaegsete aedade kujunduses võib sageli näha sarnaseid kivist kõnniteid ja parkimisplatse. Palju hoolt vajavad kiviktaimlad on asendatud ühtlase muruplatsiga.
Omavahel teatrietendusest vesteldes läks jutt ka kirjanike majale, selle atmosfäärile ja üsna ruttu kerkis esile küsimus – mis oleks kui teeks selle põneva ajalooga ja Nõmmele nii iseloomuliku aiaga põhjalikumat tutvust. Meenusid ka mõned katkendid Friedebert Tuglase päevikutest, mis aia rajamist ning selle hooldamist kirjeldasid.
Peagi sai ette võetud uus külaskäik kirjanduskeskusesse, mille muuseumiosakonna juhataja Eha Rand võttis meid hääl meelel vastu ja näitas jutu kõrvale ka vanu, aia hiilgeaegadel, ehk siis möödunud sajandi viiekümnendate aastate lõpus ja kuuekümnendate alguses, tehtud fotosid.
Peale seda kohtumist sai ühel meelel tehtud UTKK muuseumiosakonnale ettepanek aidata kirjanduskeskuse aia hooldamisel, uurida selle ajalugu ja pakkuda välja ideid aias toimuvateks tegevusteks.
Tänaseks on kirjanduskeskuse aias toimunud kolmed kevad- ja sügistalgud, selles kasvavaid taimi on nii meile kui ka teistele huvilistele tutvustanud Tallinna Botaanikaaia avamaa kollektsioonide osakonna juhataja Olev Abner. Samuti on aiakujundaja Reet Sütt vastanud meie paljudele aiandusega seotud küsimustele. Talgutööks vajalikud vahendid, nagu aiakäru, rehad ja labidad, said mõne aasta jooksul EASi abiga ostetud ja kõik mainitud tööriistad on juba palju kasutust leidnud. Ka Nõmme Linnaosa Valitsus on meid omaltpoolt abistanud, seda nii prügikottide ja töökinnaste jagamisel kui ka aiaprahi äraviimisel.
Loodus, mille osaks on ka inimese poolt loodud aed, on pidevas muutumises ning selle kujundamine ja hooldamine on pidev protsess. Seetõttu ei ole meie eesmärgiks UTKK aed “valmis” saada, vaid lisaks aia hooldamisele ja hoidmisele ka mõista ja väärtustada selle muutumist läbi aja.
Tänaseks on kirjanike aia sõprade ring oluliselt suurenenud, lisaks kirjandushuvilistele on osalisi ka paljudelt muudelt erialadelt. Eriti teeb aga rõõmu see, et aia korrastamisest on osa võtnud nii päris väikesed kui ka juba eakad, kes Nõmme aedade ajaloost mõndagi põnevat rääkida on osanud.
Seda, kui hea tunne on vaadata korras aeda, mõistavad kõige paremini need, kes selle hooldamisest on osa võtnud. Ehk nagu ütleb hiina vanasõna – kui tahad olla terve elu õnnelik, tegele aiandusega!
Aune, Kärt ja Lea